Tumeaine nädala keskmes on universumi nähtamatu superstaar
31. oktoobril tähistatakse üle maailma tumeainepäeva. Sel puhul on Tartu Ülikooli Tartu observatoorium ja Tartu tähetorn kokku pannud eriprogrammi, kus kohtuvad teadus ja looming, et heita valgust kosmose suurimale müsteeriumile – tumeainele.
Tumeaine on universumi nähtamatu superstaar! Kuigi me seda ei näe, teame, et tumeaine on kõikjal meie ümber ja moodustab lausa veerandi kogu universumi massist ja energiast. Ja see pole veel kõik – universumi paisumist kiirendab salapärane tumeenergia, mis võtab enda alla lausa 70 protsenti universumist. See tähendab aga, et suur osa universumist on endiselt üks suur mõistatus, mis vajab lahendamist!
Tumeaine uurimine on tihedalt seotud ka Eesti ja Tõraverega. Loe ülevaadet „50 aastat tumeainet“.
29. oktoobrist 5. novembrini tähistame tumeaine nädalat avalike loengutega, et jõuda lähemale kosmilistele mõistatustele.
Erisündmusena avatakse novembris Tartu observatooriumis Tõraveres kunstinäitus.
::: Programm :::
29. oktoobril kl 18.15 Tartu tähetornis (Uppsala 8, Tartu)
Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika kaasprofessor Manuel Hohmann keskendub oma loengus tänapäevase füüsika kõige kuulsamale mõistatusele — tumeainele.
Astronoomilised vaatlused näitavad, et nähtav aine, millest koosnevad tähed, planeedid ja ka meie, moodustab ainult 5% universumi mateeria sisaldusest. Umbes 25% on tume aine: tundmatu gravitatsiooniallikas, mis ei kiirga ega neela valgust, ja mida me saame tuvastada ainult tema mõju kaudu nähtava aine liikumisele. Veel raskem on tuvastada tumeenergiat, mis moodustab ülejäänud 70% universumist, ja mille ainus vaadeldav efekt on universumi kiirenev paisumine. Vaatlused näitavad küll selgelt, mis koguses need tumeda universumi komponendid olemas on ja millised peavad olema nende omadused, kuid ei vasta küsimusele, millest tume universum koosneb: on need tundmatud rasked osakesed, mustad augud, vaakumienergia või midagi muud? See on vist tänapäevase füüsika kõige kuulsam mõistatus. Kuna tume universum avaldub seni ainult gravitatsiooni kaudu, tekib küsimus, kas meie arusaam gravitatsioonist on õige. Ettekanne räägib kolm lugu tumeda universumi mõistatusest, küsimustest ja võimalikest vastustest.
Loeng on eesti keeles ja sellel osalemine on tasuta. Loeng on järelvaadatav UTTV-s.
Liitu Facebooki sündmusega.
4. novembril kl 19 Mustas Puudlis (Kuninga 4, Tallinn)
Kanaari saarte astrofüüsika instituudi professori Jorge Sanchez Almeida loeng keskendub tumeaine olemuse uutele võimalikele seletustele.
The dark matter is a fundamental ingredient in our model of Universe. It makes 85% of the total mass and, thus, thanks to its gravity, the tiny density fluctuations produced during the Big Bang grow to develop all the structures that we see today (stellar clusters, galaxies, galaxy clusters, and so on). The current cosmological model, which otherwise is extremely successful, assumes the dark matter to be made of particles interacting with each other and with the ordinary matter only through gravity. Such minimal assumption on the properties of dark matter just hides our ignorance of what dark matter really is. We still have no clue, despite the tremendous effort to reveal its physical nature made by thousands of physicists and astrophysicists working during the last 40 years. Our team has found observational evidence that dark matter is not as assumed by the cosmological model. 'Real' dark matter has to do something else, e.g., if it were particles, in addition to feeling gravity, they collide with each other like billiard balls. I will describe how we came up with this conclusions, and the implications it has constraining the unknown nature of dark matter. In particular, I would mention the possibility that dark matter is not a single particle but a family of particles living next to us. They have remained noticed because they have their own charges and suffer their own forces, producing light-like particles we cannot detect with instruments made of ordinary matter.
Loeng on inglise keeles ja sellel osalemine on tasuta.
Liitu Facebooki sündmusega.
5. novembril kl 18.15 Tartu tähetornis (Uppsala 8, Tartu)
Teadusfilosoof Enn Kasaku astronoomialoengus arutletakse, kuidas kvantteooria põhjalikum kaasamine universumi kirjeldamisse sunnib ümber mõtestama arusaamu reaalsusest, aegruumist ning mateeriast– nii selle „tumedates” kui ka „heledates” versioonides.
Loeng on eesti keeles ja sellel osalemine on tasuta. Loeng on järelvaadatav UTTV-s.
Liitu Facebooki sündmusega.
Novembris avatakse Tartu observatooriumis Tõraveres
Kärt Summataveti, Navitrolla ja Maret Einasto kunsti- ja fotonäitus.
Lisainfo peatselt.
